Stockholmi maraton

Nädalavahetusel käisid Rando ja Hendrik Stockholmis maratoni jooksmas. Reis sinna toimus laevaga ja kruiisi vormis, ainult et linnaturismi asemel käisid nad maratoniturismi tegemas ja pidutsemise asemel toimus laevas pasta party. Loe kuidas neil läks ja kuidas jäid nad oma jooksudega rahule.

Seljataha jäänud Eestis möllas vihane tuul

Rando

Maratoni jaoks pole iialgi nii korralikult ja kaua valmistunud (puhtalt jooksmisega, tavaliselt ka muid hobisid harrastanud). Igatahes lihased ja vaim olid valmis (väike tagasilöök oli Tartu Rattaralli, sest peale seda valutas põlv päeva, kuid teine päev puhkust oli piisav). Enne maratoni oli tunne super, palju rahvast, suur võistluskeskus ja väike ärevus tekitasid üleoleva meeleolu. Numbrid saime tänu Hendriku kavalusele maru kiirelt kätte ja stradigrupi sain ka tänu varasematele tulemustele paremaks tõstetud. Järgmiseks sai numbrid peale, kiibid külge ja kotid hoidlasse ning suund stardi poole.

Pole elu sees vist nii palju inimesi korraga näinud, terve maratoni ajal kulges nagu üks suur inimuss mööda tänavaid finiši poole, kuid see selleks. Stardipauk käis ja jooks algas, algus oli lihtne nagu ikka ja esimese 5-7km tekkis 2min-2:30min edu sisse, kuid soovitud 3.30 grupp püüdis mind alles hiljem kinni. Kuni 23km püsisin 3:30 grupist alati 200-300m eespool ja suhtlesin tee peal erinevate teiste Eesti jooksjatega, kuid siis läks enesetunne natuke halvemaks ja lasin grupil ennast kinni püüda. Teadsin, et kui nüüd laseksin grupil ka eest minna, siis enam 3h 30min ajast midagi välja ei tuleks ja nii hoidsin tempomeistril peaaegu käest kinni ja rügasin edasi. Ootasin pingsalt 35ndat kilomeetrit, mis oleks minu jaoks olnud safe-bet, et sealt enam alla ei anna nagunii. Tundub, et need rohked lõigu/tempo/pikad trennid tasusid ära ennast ja suutsin vastu pidada. 3km enne lõppu hakkas tempo langema grupil, sest 2 minutit edumaa oli püsinud, ja otsustasin eest minna, et äkki suudan veel isiklikku parandada, KUID jooksin hoopis täpselt sama aja, mis Tartu Linnamaratonil (3:27:12). Pidevad tõusud ja langused tegid jooksu oodatust raskemaks, kuid tulemus oli rahuldav, arvestades veel raja pikkust, mis mulle tundus 300-400m pikem. Järgmisel päeval pidin kohe tantsupeole minema ja jalgadele puhkust väga anda ei saanud. Kuid täna jalad juba puhkavad ja tunne on hea!

Hendrik

Maratoniks hakkasin valmistuma niipea kui suusatada enam võimalik polnud ehk siis kohe peale Vasaloppetit. Eesmärk oli selge ja kindel - joosta maraton alla 3:15, mida ma juba pikalt püüdnud olen. Trennid läksid hästi ja näitasid, et 3:15 ei tohiks mitte mingi probleem olla. Niisiis läksin maratonile üsna julgel sammul vastu.

Kuid paraku laupäev polnud minu päev, sest juba teisel kilomeetril sain aru, et täna ei ma oma eesmärki ei täida ja see tuleb lükata edasi sügiseseks Tartu Linnamaratoniks. Pulss kerkis väga kiiresti ja kerge valu tuli kõhtu. Lõpetades esimesed 5km veel tegelikult 3:15 graafikust 20sek ees pool, ootasin ma maratonitrassi uuest osast kerget leevendust. Paraku seda ei tulnud, sest uus osa rajast oli üsnagi reljeefne. Eriti kehvaks läks olek 10ndal kilomeetri peal, kui mind hakkas kimbutama pistmistunne rinnus. Sellist asja ei osanud ma oodata, sest ma usun, et mul pole kordagi umbes poole aasta jooksul pistnud. Olemine leevendus umbes 18ndal kilomeetril, kui jõudsin Stockholmi rohelisemasse osasse. Eneselegi üllatuseks olin ma ka poolmaratoni kaare all täpselt 3:15 graafikus. Edasi läks jooks jällegi üsna künklikule rajale ja sealt hakkas mul ka kerge vajumine, lõpetades ajaga 3:19:16.

Võistlusega jäin rahule, kuigi tulemus jääb kripeldama, sest tean et tegelikult ma jõuaks kiiremini joosta. Õhtul nautisime laeval koos Randoga veel sauna, sõime rootsi lauas kulutatud kalorid topelt tagasi ja kirusime veel õhtul Ronaldot ja Real Madridi üldiselt ning niimoodi meie võistlusreis Stockholmi läbi saigi. Järgmine aasta lubati täiesti uut rada. Kuigi endale lubasin, et see aasta jääb viimaseks Stockholmi maratoniks see (olen nüüd juba 5 tükki seal jooksnud), siis uus rada natuke ikkagi kutsub tagasi, sest korraldus on tasemel ja minek sinna on niivõrd lihtne.